Võhma Lihakombinaat kui Võhma sünonüüm, tema tõus ja langus
   Sissejuhatuseks
   Asutamine
   Tegevus aastatel:
   Kohalikku Folkloori
   Ajalugu pildis
   

 

SISSEJUHATUSEKS


Käesolev lehekülg on valminud osalemaks Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkursil "Kodukoha kultuurilooline internetilehekülg". Teemaks sai "Võhma Lihakombinaat kui Võhma sünonüüm, tema tõus ja langus".

Valisime lihakombinaadi oma kodukohta tutvustama, kuna see asutus on meie linna ajaloo ja arenguga lahutamatult seotud. Ka on härjapea kujutis Võhma vapil seoses lihakombinaadi tegevusega. Veel mõni aasta tagasi seostus Võhma nimi peaaegu igale eestimaalasele kohe Võhma Lihakombinaadiga (edaspidi VLK).

Järgnevalt püüamegi lähemalt tutvustada selle asutuse tekkelugu, tõusu ja langust. Ühtlasi on see ka Võhma tõus ja langus. Kuid iga mõõna järel peaks tulema jälle tõus, seepärast vaatleme, kas on võimalusi sellest ühele ettevõttele rajatud asulast saada linnaks, mis pärast 1996. aasta lihakombinaadi pankrotti ei seostuks enam selliste mõistetega nagu vaesus, tööpuudus ja võlad.

Oma töö oleme üles ehitanud kombinaadi ajaloo kronoloogilisele jälgimisele ja toonud välja vaadeldava perioodi olulisemad aastaarvud ja sündmused, kuid see internetilehekülg ei pretendeeri VLK kroonikat asendama. Me ei jälgi VLK tootmisnäitajaid, sest ilmselt ei pakuks see enamikule lugejaist huvi. Otsisime rohkem seoseid, kuidas VLK kujundas Võhma elu erinevaid valdkondi. Detailsemalt on vaadeldud Võhma Eksporttapamaja tegevust 1920-1940, sest tänapäeval mäletatakse seda perioodi juba liiga vähe. Arvame aga, et oleks oluline tänapäeva Võhma elanikule meelde tuletada, missugune ühtehoidev ja ettevõtlik rahvas siin on elanud.

Meie internetilehekülje panid kokku X klassi õpilased Kersten Kattai ja Toomas Vahtra. Neid juhendasid informaatikaõpetaja Hannes Männik, geograafiaõpetja Tiiu Uibo ja raamatukogu juhataja Monika Jõemaa. Et töö oleks ka korrektses emakeeles, seda jälgis eesti keele õpetaja Rita Säde.

Lehekülje koostamiseks kasutasime järgmiseid materjale:
1. Gustavson, Heino 1994. Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940.aastal. Tallinn:Olion
2. Kaldma, Angela, Kiis, Ülle 1986. Minu kodualev Võhma. Kodu-uurimustöö.Juhendaja Hilda Leppik. Käsikiri Võhma Gümnaasiumi raamatukogus
3. Koort, Raul 1986. Ajalugu pildis. Võhma Lihakombinaadi kroonika
4. Koort, Raul 1986. Võhma Lihakombinaadi ajalooline areng 1940-1985.
5. Rebane, Rainer 1997. Probleemid soojuse tootmisel Võhma linnas. Kodu-uurimuslik töö. Juhendaja Hilda Leppik. Käsikiri Võhma Gümnaasiumi raamatukogus
6. Saar, Jaan 1960. Võhma alev. Kroonika. Käsikiri Võhma Gümnaasiumi raamatukogus.
7. Sakalamaa elu 1936. Pärnu: Sõna
8. Võhma Majandusühisuse, Võhma Ühispanga ja Võhma Eksporttapamaja kalendrid 1928, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1937
9. Vestlused Võhma teeneka kodu-uurija, Võhma Keskkooli endise õppealajuhataja Endel Rõuguga
10. Vestlus Võhma linnapea Jaak Aabiga
11. Ajakirjanduses ilmunud materjalid VLK- st, ajalehe "Sakala" 1929.a. aastakäik

Kuna töö jaoks sai kogutud palju huvitavat materjali , siis on meil plaanis jätkata ajalooradadel matkamist ja aidata informaatikaõpetajat Hannes Männikut Võhma internetilehekülje koostamisel.

NB! Kui on kasutatud allikana Heino Gustavsoni raamatut "Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940.aastal", siis on vastava lõigu järel selline märk- *.