Võhma Lihakombinaat kui Võhma sünonüüm, tema tõus ja langus
   Sissejuhatuseks
   Asutamine
   Tegevus aastatel:
1940 - 44
   Kohalikku Folkloori
   Ajalugu pildis
   

 

VÕHMA LIHAKOMBINAAT 1940.A. JUUNI- 1944.A. SEPTEMBER

OLULISEMAD DAATUMID ANTUD AJAVAHEMIKUL

1940- juuni, Võhma Eksporttapamaja saab nimeks Võhma Lihakombinaat
1941- juuli, venelased põletavad taganemisel kombinaadi hooned
- kombinaat saab tagasi vana nime Võhma Eksporttapamaja
1942- juurdeehitus tapatsehhile
- ehitatakse uus garaaþ, töökoda ja saun
1943- taastatakse tulekahjus hävinud sealaut
- katlamaja ehitatakse suuremaks, monteeritakse võimsam katel Steinmüller
- parandati kontori teine korrus
1944- september, sakslased taganevad ja mineerivad tapamaja hooned, kuid
kohalikud elanikud suutsid hädaohu likvideerida
- saab alguse pikk nõukogude periood, jälle nimemuutus, tapamaja nimetatakse
Võhma Lihakombinaadiks

Peale 1940.a. juunipööret nimetati natsionaliseeritud Võhma Eksporttapamaja ümber Võhma Lihakombinaadiks. Direktoriks määrati Heino Reio, kes oli sellel kohal kuni saksa okupatsiooni alguseni ,1941.a. juulini. 22.juunil 1941. a. algas Teine maailmasõda ja juba juulikuus olid saksa väed Võhmas.
Venelaste taganemise ajal põletati kombinaadi hoonete katused, aknad ja uksed. Peale selle hävis tules veel 60 maja.

Saksa okupatsiooni ajal ehitati tapamaja jälle üles, ehitati juurdeehitus tapatsehhile, katlamaja ehitati suuremaks. Kombinaadist sai jälle Võhma Eksporttapamaja, direktoriks sai Endel Kutsar. Põhilised ehitajad olid nõukogude sõjavangid, kes olid majutatud rahvamajja, nii et saksa okupatsiooni ajal kultuuritöö seiskus.
Toodangut hakati andma juba augustis 1941, mil hakati taas tootma vorsti ja septembris läks käiku peekoniliin. Vorstitööstuses hakati kasutama soolamisbasseinidesse jäänud peekonit. Liha pealmine kiht oli katuse põlemise tagajärjel toiduks kõlbmatu ja see saadeti Tartu seebivabrikusse. Kõrvuti põhitöölistega pandi tööle saksa sõdurid, ilmselt selleks, et oleks kontroll tootmistegevuse üle.

Sakslaste taganemisel 1944.a. septembris hooned mineeriti ja taheti õhku lasta, kuid kohalikud elanikud suutsid hädaohu likvideerida. Räägitakse, et Võhma jahuveski mölder Bergenbaum ja veel paar kohalikku elanikku jootsid õhkamiskomando mehed purju ja sedasi päästsid tapamaja, meierei, jahuveski ja jaamahoone.