VÕHMA MUUSIKAKOOLI HINDAMISJUHEND

Hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja tööpanust muusikakooli õppekavas õpetatavate ainete omandamisel.
Hindamise kriteeriumid, meetodid ja sagedus peavad olema hinnatavale õpilasele teada ning arusaadavad.
Õpilasel on õigus saada vastavalt aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
Hinded kantakse õpetaja poolt e-päevikusse ja õpilase individuaalpäevikusse.
Tehniliste arvestuste puhul võib kasutada nii hinnanguid kui hindeid.
Eelastmes kasutatakse ainult hinnanguid.
Esimeses klassis kasutatakse esimesel poolaastal ainult hinnanguid.

1. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist,
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) toetada õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu suunamisel.
Tööpanuse hindamise eesmärk on motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

2. Teadmiste ja oskuste hindamine
Hindamine toimub 5-pallisüsteemis numbriliselt ja sõnaliselt hinnangutena. Õpetaja võib õpilase motiveerimiseks kasutada hinde järel + või -.
Hinded 5, 4, 3 on positiivsed, hinded 2 ja 1 on negatiivsed hinded.
Hinde “5” saab õpilane, kelle õpitulemus on täiel määral tema õppekava nõuetele vastav;
Hinde “4” saab õpilane, kelle õpitulemus on üldiselt tema õppekava nõuetele vastav, kuid esineb väiksemaid vajaka jäämisi;
Hinde “3” saab õpilane, kelle õpitulemus on põhiosas tema õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu;
Hinde “2” saab õpilane, kelle õpitulemus on osaliselt tema õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu;
Hinde “1” saab õpilane, kelle õpitulemus ei vasta tema õppekava nõuetele.

Hindamine jaguneb
a. Õppeprotsessi hindamine: antakse jooksvalt nii suulisi kui kirjalikke hinnanguid õpetaja äranägemisel ja pannakse hindeid, arvestades õpilase individuaalsust ja arengut.
b. Kokkuvõttev hindamine: toimub vastavalt õppeainele kas iga õppeveerandi või poolaasta lõpus ning kantakse hinnete koondtabelisse ja klassitunnistusele. Õppeaasta lõpus pannakse õppeveerandite või poolaastate hindeid kokkuvõttev aastahinne (eksamiklassides enne eksamit). IV ja VII klassis eksamiainetes otsustab aastahinde õppenõukogu.
c. Eksamihinded: IV klassi kevadel toimuvad üleminekueksamid ning VII klassi kevadel lõpueksamid.
d. Edasijõudmine põhipillis: edasijõudmist põhipillis kajastab põhipilliõpetaja poolt koostatud analüüs õpilaspäevikus iga õppeveerandi lõpus. Analüüsi aluseks on järgnevad komponendid:
 • nooditeksti omandamine;
 • muusikaline väljenduslikkus;
 • tehniline teostus;
 • kodune harjutamine;
 • mänguaparaat (kehahoid, käehoid, pillihoid, hingamine, koordinatsioon jne.)
e. Õpilaskontserdid: õpilaskontsertide hindamisel arvestatakse esituse kunstilist tulemust.
f. Tehnilised arvestused: tehnilise arvestuse hindamisel arvestatakse esituse tehnilist teostust, kehahoidu, käehoidu, pillihoidu, hingamist, koordinatsiooni jms.

3. Tööpanuse hindamine ( e- koolis kajastub see hoolsusena).

Õpilase tööpanust hinnatakse igas õppeaines.
Tööpanust kajastavad hinnangud kantakse tunnistusele järgnevalt:
 • VH – väga hea;
 • H – hea;
 • R – rahuldav;
 • MR - mitterahuldav
Tööpanuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlust õppeülesannete täitmisel.
Tööpanusega «väga hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
Tööpanusega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse üldiselt kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt kuid esineb väiksemaid vajaka jäämisi.
Tööpanusega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
Tööpanusega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetaja nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

4. Hindamine sagedus
Hindamine toimub:
 a. iga õppeveerandi lõpus;
 b. lähtuvalt aine spetsiifikast on rühmaainetes mahuga 1 tund nädalas lubatud hinnata I ja II poolaasta lõpus;
 c. aastahinne pannakse õppeaasta lõpus ja see moodustub veerandi- ja poolaasta hinnetest.

5. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane täiendavale õppetööle või klassikursust kordama.

6. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
Aastahindega “puudulik”, “nõrk” või hindamata õpilasel on võimalus järelevastamiseks kuni 30. augustini. Seejärel otsustab õppenõukogu tema üleviimise.